Milleks see kõik ?

 

Õigupoolest oleks selle küsimusega tulnud alustada, selle asemel, et kohe tehnilise poole juurde minna. Aga on loomulik, et asja tagamaad ka mittetundev inimene siiski mingi seletuse sellele tegevusele leiab-või siis liigitab ta tolle teatud isikute veidrate hobide hulka.

Et asjasse mõnevõrra selgust tuua, siis põhjendan seda nii:

Väide 1 Nii häid masinaid lihtsalt enam ei toodeta. Vähemasti mitte selles hinnaklassis.

Sellele on esmapilgul lihtne vastu vaielda „Ei noh mis te nüüd räägite, milleks ma peaksin ostma kellegi vana, liiatigi 50 aastase malmist käraka, kui peaaegu sama raha eest saab osta sama suure ja uue Holzmanni “. Küll plekist, aga ikkagi.

Mida siis insenerid viimased 50 aastat teinud on ??? Tegelikult antud tootesegmendis suurt mitte midagi sellist, mis märkimist väärib. Ja see on kurb. Põhilisi põhjuseid on siin vähemasti kaks. Peaaegu kõikide tõsiste euroopa puidumasinatootjate edukus põhines pühendunud inseneritegevusel ja üldjuhul on olnud insener algul ka omanikuks või siis vähemasti otsustajaks. Ehk siis ettevõtet ei juhtinud mitte tehnilisest poolest mittemidagiteadvad  ülemakstud juhid, kelle taga oli kari rahanäljas investoreid, vaid inimesed kes said väga hästi aru kuidas nende tooted toimivad ja kuidas neid veelgi paremini teha.

Teiseks: firma pea ülesanne oli: Toota võimalikult head asja (nautides ise toote loomeprotsessi) vastupidiselt praegu levinud suhtumisele: palju pappi ja kiirelt. See on oluline vahe, sest üldjuhul tuleb heale tootele kontsentreerudes ka raha, kui just rumalusi ei tee. Kõik need tänapäevased startupid on üks suur mull, mille eesmärgiks on võimalikult palju investoreid ära lollitada, selle käigus korralik kasum tasku panna, et siis järgmist suppi keetma minna.

Siiski on insenerid vahepeal olnud sunnitud tegema vähemasti ühte: Mõtlema päevast päeva sellele, kuidas toodet odavamaks muuta (mis ei ole iseenesest halb,kui piiri osatakse pidada ja seda mitte kvaliteedi arvelt). Selle odavamaks muutumise käigus on jõutud sinnamaale, et asi on küll odav, aga muutub omanikule kiiresti koormaks suurte remondikulude, ebatäpse ehituse ja lühikese eluea tõttu. Mitte ilmaasjata ei nimetata eelmise sajandi üheksakümnendaid ajaks, kui „masinatel plastmassist käepidemed ära hakkasid kukkuma“.

Neile,kes malmi stabiilsuse suhtes skeptilised on soovitan Wayne Moore „Foundations of Mechanical Accuracy“:

http://www.amazon.com/Foundations-mechanical-accuracy-Wayne-Moore/dp/B0006CAKT8

Autori pädevuse kohta võib igaüks ise internetist uurida-ei hakka siin ümber jutustama.

Väide 2: Et anda oma väike panus insenerikultuuri säilimisele. Harilikult viiakse vanad äratöötanud masinad metalli kokkuostu, mistõttu mingi aja möödudes muutub iga säilinud eksemplar harulduseks-liiatigi väga hästi oma ülesannet täitvaks harulduseks. Samas on asja tundvale inimesele seeläbi huvitav jälgida masinat kunagi projekteerinud isikute mõttekäiku ja saada aru tol ajal kasutusel olnud tootmistehnoloogiatest.

Kindlasti ei pretendeeri ülaltoodud mõttekäik absoluutsele tõele, veel vähem tahan ma öelda, et tänapäeva tootmispark peakski koosnema „igavestest“ masinatest. Aga raske on vastu vaielda argumendile, et antud paksusmasin teeb ka järgmise saja aasta pärast edukalt seda milleks ta on ellu kutsutud, hetkel kaasaegne tootmisliin on paraku sama aja möödudes hunnik rämpsu.

Laagrid sees

Väike edenemine.
Spindli laagrid ja simmerid on käes ning said noavõlliga kokku pandud:

Simmeri sisemine mõõt sai ikkagi tellitud võlli kaelast lähtuvalt-vana simmeri markeering ei olnud õige.
Väike tähelepanek määrdepidavuse osas:Võimalik et töötamise käigus imbub tihendi vahelt kuigipalju määret välja, sest sfääriliste laagrite puhul võib võll jääda laagrikorpuse suhtes väikese nurga alla-see on normaalne, sest need tihendid on tehtud ikkagi võlli täiesti otse asetuse jaoks. Ühesõnaga see ei ole probleem.
Määre saab sisse kõige lõpuks s.o. enne käimapanekut.

 

Druckbalke on ka lihvpingist läbi käinud, näeb hea välja-Heiti on head tööd teinud.See peaks hõlbustama tulevikus peenreguleerimist ja tagama hööveldatava materjali sujuva liikumise.

 

 

 

 



Võllid ja laagrid

Kuna mõne vidina hankimine võtab teinekord hiiglama aja sai otsustatud kõige olulisemad mehhaanikavidinad ära tellida.
Kõigepealt etteande ja äraveovõllid.

Oli hirm et kulunud on mõlemad paarid s.o. võllide kaelad ja puksid. Reaalsuses üle mõõtes olid võllide kaelad head-kulumine alla kümnendiku,mis sellise masina puhul üsna talutav. Mõnest kohast oli küll puuduliku määrimise tõttu peegelpind kahjustunud, kuid ei midagi hirmsat-karukeelega üle ja saab korda.

Puksidega lugu keerukam. Tegemist on siis neljakandiliste malmist kärakatega,millele ka määrdekanalid sisse puuritud. Nende puhul oli kohati kolm kümnendikku ovaali kulumist,mis väljendus ka korralikus loksus.
Plaan selline: Hankida sinterpronksist uued puksid, lasta treialil malmkorpused üle puurida ja pressida puksid sisse (igasse korpusesse kaks puksi ehk siis kokku 8 tk).
Õnneks sobiva sisemõõduga puksitoorikud täitsa tellitavad ja lubati pooleteise nädala pärast. Treial kiitis mu plaani ka heaks ja nii sai sellega asja klaariks.
Edasi noavõlli laagrid. Mõelda ei midagi-uued tellimisse.
Laagrite taga asuvate simmeritega on veidi peamurdmist. Esimese hooga tahtis müügimees vana järgi uue ära tellida,kuid stopp-midagi siin ei klapi. Nimelt originaalsimmeri sisemõõt ja võlli kael on paari millimeetri võrra nihkes (võll väiksem). Asi tahab uurimist. Äkki tõesti on noavõll kunagi ära vahetatud ja uus võll oli simmerite alt lihtsalt tiba väiksem ?
Lisaks sai "Druckbalke"-kas teda kunagi eesti keelde tõlgitud ongi- samuti Heitile lihvimisse antud. Tegemist nimelt üsna pretensioonika tükiga mis tahab õigeks toimimiseks nii täpset reguleeringut (kümnendik on tegija) kui seda et ta perfektselt sirge oleks.
Segane on veel määrimise teema. Ehk siis kas originaalis kasutati paksemat õli või määret. Pukside väikese läbimõõduga kanaleid vaadates tekib tunne et äkki ikka oli õli. Originaalis oli midagi sellist:
http://www.myford.co.uk/acatalog/BRASS-GREASE-CUP--1-8--x-1---1868.html
mille asemele on keegi määrdeniplid kruvinud.

Edasi

 

 

Eeltöö internetis esialgu masina päritolu kohta mingit kindlat pidepunkti ei toonud. Ühtegi märki tootja kohta polnud, ainuke mis käigukangi sildilt silma hakkas oli eeldatavasti itaaliakeelne käikude asendi juhis. Samuti oli mootori silt itaaliakeelne. Pärast paaritunnist pingutust sattus kätte üks niidiots. Tegemist siis itaaliakeelse foorumiga,kus keegi ka masinaid renoveeris ja lõpuks jõudsin välja sinna:

http://smg.photobucket.com/user/aleottag/library/Tools/Pialla%20a%20Spessore%20Ladir?sort=6&page=1

Nimi Ladir ei ütle mulle midagi. Aga vaatamata erinevustele leidusid mõned tunnused sellest, et vähemasti mingid osad ühest ja samast valukojast pärit on. Ülaltoodud lingil olev masin on väiksema lauaga-vast 400 kanti ja ülesklapitava kaanega. Laua alumine osa ja laagripukkide konstruktsioon olid aga samad meie omaga.

 

 

 

Nädalavahetuseks oli planeeritud sügavam lammutamine,mis pidi vastused andma tööde mahu osas ja lõpliku tegevusplaani paika panema.
Päeva algul sai ruttu selgeks, et natuke äärest nokitsemisega asi ei piirdu. Sest proovikäitamisel läksid noavõlli laagrid liiga ruttu soojaks. Selle põhjuseks on tavaliselt palju määret või väsinud laager. Laagri taga olid aga simmerid,mis kindlasti vahetamist tahtsid ja nii ei jäänudki muud üle kui plats puhtaks lüüa.
Enne lammutust nägi asi välja selline:

Üllataval kombel sujus kõik hästi. Kuna masin on ehitatud loogiliselt, siis praktiliselt mingeid tõrkeid ei tekkinud-ainult tuim töö. Mõned kruvid tahtsid küll tuld saada ja koonustihvtid välja puurimist, aga kõik tõmmitsatööd olid ilma valudeta.
Ülemine kaan käib ära kruvidega:

 

Ühel küljel asub jõhker käigukast-oma 50 kilo raske,mis ka maha tuli võtta.



 

Käigukasti sisemusest vaatas vastu sidur,millel kiri "Milano":



 

Sellega oli siis päritolu küsimus lõplikult lahendatud.

 

 

Asi edenes jõudsalt:

 

Tõmmits külge ja laager maha:

 

 

Ja mõne aja pärast nägi pilt välja selline:

 





 



Väiksemad pudinad läksid pesumasinasse:

 

Ja suured poisid käisid õues vannis:

 

 

 

See kola läks minuga koos autosse kodusele läbivaatusele ja täiendavale lahkamisele:

 

 

Paar endaarust huvitavat tähelepanekut:

 

Osad poldid on tollkeermega-mitte päris kõik, aga üle poole kindlasti. Miks Itaalia masinal tollkeermed-pagan seda teab. Võimalik et pärastsõjaaegne amide abi jõudis mingit pidi ka sinna.

 

Teine asi-etteandevõlli ja outfeed võlli läbimõõdud on erinevad. Ja tublisti. Samal ajal ketiajami suhted 1:1.

Müstika. Ehk keegi oskab kommenteerida ?

 

Tänaseks kõik-stay tuned nagu öeldakse.

 







Algus

Niisiis.

Alguse sai kõik üle poole aasta tagasi, kui Albert Singeri:
https://www.youtube.com/watch?v=Z2PK6oKPXfk
käest Baierimaalt üks masin toodud sai.

Algul olin kindel, et tegemist on saksa masinaga. Esimesed kahtlused tekkisid,kui eelmine omanik marki ei teadnud ja laiuseks 600 oli. Saksa masinatel on laiuseks harilikult 630mm.Siiski tundus, et tegemist on tubli tüki malmiga,millele aeg ainult positiivselt mõjuda saab.

Saigi ta siis siia ära toodud ühele "maksujõulisele kliendile".

Kohapealne esialgne ülevaatus andis tulemuseks tubli 4. Masin oli käinud üksjagu. Põhiasjad õnneks heas korras, eriti hea oma vanuse kohta nägi välja laud, keegi oli ehitanud laua üles-alla laskmiseks juurde ajami,mis on asjakohane.

Kuu tagasi sai talle asimene pesu tehtud,mille käigus ka ülevaatus ja defekteerimine.

Otsus oli selline:

1. Elekter uus.

2. Etteande ja äraveo rullid täiega maha monteerida. Vajadusel pronksist uued laagripuksid treida (selle käigus tuleb kas pesad või võllikaekaelad maha treida, et puksidele ruumi teha).

3. Esialgu noavõlli rihmaratas maha, siis laagripukk lahti ja edasise laagrivahetuse vajaduse otsustab selle järgi mis sealt vastu vaatab.

4. Käigukast. Sellist soliidse olemisega vanakooli kasti on patt kasutamata jätta. Kastil kaan maha, natuke on sellega ikka pusimist ja edasise otsustab siis mis sealt vastu vaatab. Eesmärk oleks kõik kangid õigesti (ilma vedruta) käima saada. Kaane vahelt tundusid hammakad ilusad, sees paistis isegi üks hõõrdsidur olevat ja mingi õlitaoline ollus oli ka sees.

5. Etteandemehhanismi ketid vahetusse. Ka ketihammakad, kui vaja.

6. Noavõlli maha keeratud keermega polt asendada uuega, puurida üle vana keere ja lõigata uus sisse.Kaaluda terapingutid ära ja viilida kaalud paika.

7. No pagan,kui juba selline töö ette võetud, siis relakaga vana värv maha ja uus peale, originaaltooni saab sealt alt ilusasti kätte. Pane tähele, asi omandab hoopis teise meki.

8. Loomulikult kõik määrimised, reguleerimised ja muud pisitegemised mida kõike hetkel ette ei näe.

9.Idee poolest oleks alternatiiv lisamootor koos sagedusmuunduriga etteandele. See võimaldaks aeglast etteannet ja seeläbi paremat kvaliteeti. Aga see otsus võiks jääda peale käigukasti hingeeluga tutvumist.

10 Korrektne oleks ka see malmist praoga alumise rulliku klamber lasta ära keevitada. Tean Tartus kohta,kus seda teha saab-see tehakse eelkuumutusega ja peale keevitust aeglase jahtumisega (ca. Ööpäev) ahjus. Malmi keevitus teatavasti on suure süsinikusisalduse tõttu probleemne (tekivad pinged).

11. Kummilõõtsad laua spindlitele.

12. Kontrollida ka peamootori laagrid ja otsida vastus küsimusele-mis pagana plärin see käivituse ajal käib ?

13. Uus Kippi käepide laua rattale (mitte plast!)