Edasi tuleb laud noavõlli järgi paika sättida. Selleks sobib tavaline kell. Kella mõõteotsa tipus olev väike kuul tuleks asendada lameda seenega, muidu on see ettevõtmine väga vaevaline. Eeldusel, et noavõll on sirge ja ümmargune, on laua sättimine noavõlli järgi lihtne tegevus. Eriti sellel masinal-piisab kahe poldi lahtikeeramisest. Paksusmasina laud toetab kahele suurele kruvile, mis harilikult pöörlevad lauda üles alla liigutades. Sellel masinal pöörlevad suured mutrid pesades ja kruvid ise on paigal. Kevadel mõõtes oli laud 1/10mm ühest äärest kõrgemal. Nüüd sai see ära korrigeeritud. Tööle kellaga järgnes proovihööveldus, pärast mida sai asi paika.
Juhendeid internetis on palju. Üldiselt peaks rullid ja chipbreaker asuma ca 0.8mm noavõlli noa kõige alumisest punktist allpool, pressure-bar 0.1mm ülevalpool. Minu kogemus ütleb, et need numbrid võivad üksjagu erineda ja tegelik hindamine toimub proovihöövelduse käigus. Kriteeriumiks on lisaks näiteks muljumisjälgede puudumine (esimese rihvelvõlli jälg)ja materjali liikumise sujuvus. Samuti võimalikult väike snipe (kergelt madalam järk detaili alguses ja lõpus). Palju sõltub sellest, kas hööveldada kõva või pehmet puitu,märga või kuiva, sirget või kõverat. Kuigipalju saab mängida ka vedrude survega.
Nii saigi üksjagu vaeva nähtud, aga kindlasti oleks hea teha järelhäälestus mõne aja pärast, kui töölauast on määrdejäägid välja uhutud ja ta on hästi libedaks tehtud.
Töölaua alumised rullid olen pannud tavaliselt nii palju välja, et nad vaevalt materjali puutuvad s.o. käivad ringi. Kõrgem asend on vajalik märja materjali puhul, aga no kes tänapäeval märga ikka hööveldab.
Kogu üritus on kordaläinud siis kui masin hästi töötab.
Lisaks üks pilt kapillaarõlituse toimimise katsest. Õli tõepoolest ronib paari tunniga mööda nööri üles ja alla ning hommikuks on vast nõu tühi:
No comments:
Post a Comment