Milleks on siis pukkide/võllide paikapanek. Sellest sõltub edaspidine masina täpsus ja tehtud vigu on hiljem korrigeerida raske. Puhas geomeetria.
Ja asi algas kohe üllatusega. Nimelt said pronkspukside ja võllikaelade istud sobitatud peale treimist väga täpselt, eeldades, et nad hiljem paika pannes ka nii jäävad. Laagripukkide asend masina malmkere suhtes on nimelt määratud nelja DIN 1 koonustihvtiga. Sellest saab kõik alguse ja üldjuhul on need tehases ka väga täpselt rihitud.
Jutt käib siis pildil olevast alumisest väikesest avast:
Kui nüüd laagripukid koonustihvtidega paika said, tekkis etteandevõlle paigaldades veider olukord,kus võllid oma pesadesse paigaldatuna kinni pootuks osutusid. Esimene mõte oli kohe kõik treiali kraesse ajada, sest sai ju seda teemat eraldi rõhutatud ja lahenduski tüki pinkipanekuks välja pakutud. Nende teadmistega õhtul magama sai mindudki.
Hommikul siiski tekkis mõte kontrollida laagripesade asetust masina kere suhtes ja rihtlatiga mõõtes oli näha, et pesad polnud omavahel paralleelis mis tulenes omakorda koonustihvtide valest asendist. Valeks sai ta minna aga ainult tehases valesti puurides. Kuidas asi siiani toimis ? Noavõll ise on sfääriliste laagrite peal ja temal on üsna ükskõik mis asendis laagripukid on. Tõenäoliselt tehti etteandevõllide lõtkud piisavalt suured ja tänu sellele asi ka välja ei paistnud. Nüüd kui renoveerimise käigus sai hakatud asju täpseks ajama tuli antud anomaalia välja. Kindlasti on ka treiali tööl oma "viga",sest ideaalseid pindu ei eksisteeri, võimalik et "vead" on "ühes suunas" ja tänu sellele oli ka lõpptulemus rohkem paigast ära. Siiski treiali viga minul pika ja sirge malmlaua peal tuvastada ei õnnestunud.
Igatahes on täpsete laiade pukside peal võllide käega pööramise takistus heaks indikaatoriks kogu tulemuse hindamisel, nii et selle võtangi seadistamisel aluseks.
Mis aga saab nihkes olevatest koonustihvti avadest ja kas ning kuidas jäigalt fikseerida kaks malmist masinaosa ?
Esialgne mõte on võimalusel puurida uude kohta ava silinder-vedrutihvti jaoks või kui õnnestub leida vastav puur, siis koonustihvti jaoks.
Koonustihvti teema aga jätkub. Nimelt on ka etteandevõllide hammasrattad võlli peal fikseeritud koonustihvtidega. Kuna tihvtid ise olid kapitaalselt kinni ja välja löömisel on löögi jõud üsna piiratud (muidu lööd tihvti peasse laiaks ehk veelrohkem kinni), siis tuli kasutada väljapuurimist. Väljapuurimise jäägid sai kätte sellise tööriista abil:
Ja ongi võllid paika asetatuna omal kohal.
